Mitmeks osaks on üks tund jaotatud?

Kui küsida inimestelt üks lihtne küsimus: "Mitu minutit on ühes tunnis?", siis pole ilmselt kahtlustki, et enamus nendest vastab meile automaatselt ka õige vastuse.

Kui aga küsida nendelt natuke teistmoodi sõnastatud küsimus: "Mitmeks osaks on üks tund jaotatud?", siis enamus ilmselt vastaks ka sellisel juhul, et kuuekümneks osaks või minutiks. Tegelikult on sellel küsimusel aga hoopis rohkem kui üks vastus. Kui me võtame abiks kella, siis ilmselt on lihtne näha, et me võime ühe tunni jaotada näiteks ka kaheteistkümneks või näiteks neljaks osaks. Kuid küsimus on selles, kas neid võimalusi on veel ja kui palju neid siis üldse on?

6. klassi Avita töövihikus on harilikkude murdude kordava osa juures üks väga tore ülesanne, kus tuleb leida milline osa tunnist on mingi minutite arv. Selle selgitamiseks koostasin õpilaste jaoks abistava interaktiivse õppematerjale, kusjuures täiustasin seda veidike ka omapoolsete küsimustega.

Pilt programmist (K. Karlson)

Loodud õppematerjaliga on kõigil huvilistel võimalus ka ise tutvuda SIIT. Õppematerjali koostamiseks kasutasin programmi Geogebra.

Igal juhul loodan, et kui keegi teie käest järgmine kord küsib, et mitmeks osaks on üks tund jaotatud, siis oskate vastata ka mõnda muud vastust peale kuuekümne osa.

Classcharts - õpilased oma käe järgi istuma kiirelt ja lihtsalt

 Olen tihti mõelnud, kuidas võiksid õpilased klassis istuda, et sellest oleks nende õppimisele kõige rohkem kasu. Seetõttu arvan, et igal õpilasel peaks olema terve õppeaasta vältel minu aines oma kindel koht. Tean, et eelnevatel õpetamisaastatel olen ma püüelnud sinna poole, kuid pole täielikult oma eesmärki saavutanud. Sellel õppeaastal võtsin omale eesmärgiks seada selle saavutamiseks aga mõned reeglid:

1. Igal õpilasel on oma kindel koht. Enamasti lasen õpilastel oma kohad õppeaasta alguses ise valida.
2. Õpilane vahetab oma kohta ainult siis, kui õpetaja tõstab ta teisele kohale. Kõige olulisem on sellele reeglile kindlaks jääda ja mitte lubada õpilastel teisele kohale istuda, isegi siis kui tema pinginaaber puudub ja ta peab üksi istuma.
3. Õpilased istuvad võimalikult ees (st enne jäävad tagumised pingid tühjaks, aga eespingid mitte). Vastavalt õpilaste arvule konkreetses klassis otsustan ma, millisest reast tahapoole enam ei istuta. 

Kuigi tavaliselt lasen ma õpilastel oma kohad õppeaasta alguses ise valida (vähemalt senimaani olen seda teinud), siis sellel õppeaastal otsustasin ühe oma klassi puhul teha erandi ja tõsta nad juba kohe õppeaasta alguses enda käe järgi istuma. Põhjus on üsna lihtne: Olles seda klassi õpetanud eelnevalt 2 aastat, siis tean et klassis on mõned õpilased, kes kohe mitte ei sobi istuma mõne teise õpilase lähedale. Loomulikult võtsin ma seejuures arvesse, kellega on nad varem istunud, nende omavahelist sobimist, nende tunnis kaasa töötamist, nende tugevust matemaatikas, prillide kandmist ja veel palju erinevaid tegureid.

Algust tegin ma oma klassiplaani joonistamisega paberile:

Kuna aga õpilaste istuma sättimine tuli väga täpselt läbi mõelda, siis sai peagi selgeks, et õpilaste ümbertõstmine oleks arvutis palju lihtsam. See annab ka võimaluse tõsta õpilasi hiljem vastavalt vajadusele kiirelt ja lihtsalt ringi. Õnneks ei tulnudki mul kaua otsida, kui leidsin veebipõhise klassiplaani koostamise vahendi: http://www.classcharts.com/ .

• Esmalt lõin omale vastavasse keskkonda kasutaja.
• Seejärel asusin looma oma klassi laudade plaani. (Kusjuures on võimalik luua ka mitme erineva ruumi kui ka erinevate laudadega plaani).
• Nüüd tuli luua klass ja sinna lisada õpilased vastavalt nende ees- ja perekonnanimedele. Programm määrab automaatselt õpilaste soo(isane) ja näo kujutise, mida saab aga hiljem ilusti muuta.
• Seejärel hakkasin paigutama õpilasi vastavalt oma nägemusele istuma.

Näide, milline võiks välja näha üks lõpptulemus (antud näites lisasin õpilaste eesnimeks kas Tüdruk või Poiss ning perekonna nimede lisamisel kasutasin nummerdamist):

 

 Kuigi minu esialgseks eesmärgiks oli vaid oma klassiplaani loomine, siis avastasin, et sellel programmil on veel palju huvitavaid võimalusi:

• Õpilastele saab jagada erinevaid positiivseid ja negatiivseid hinnanguid, mis aitab väga hästi kaasa õpilaste motiveerimisele. Kuigi alguses on antud ette viis positiivset ja viis negatiivset inglise keelset hinnangut, siis saab neid alati juurde lisada ja vajadusel muuta ka eesti keelseks. Lisaks sellele saab määrata mitu hinnangupalli võrra see muudab õpilase üldist hinnangut positiivsuse või negatiivsuse suunas.

•  Random pupil - Võimaldab valida juhuslikku õpilast (tahvli juurde kutsumiseks, küsimiseks, koduse töö ettenäitamiseks jne) ning seejuures anda hinnangut õpilasele (vastas hästi, vastas keskmiselt, vastas halvasti).

 

• Rearrange pupils - Võimaldab õpilased paigutada klassis juhuslikult või moodustada rühmasid. Kusjuures on võimalik endal määrata, mitu rühma moodustatakse ning kas ühes rühmas võib olla nii poisse kui ka tüdrukuid või on poiste ja tüdrukute rühmad eraldi. 

Seega pole tegemist mitte lihtsalt klassiplaani koostamisega, vaid hoopis midagi enamat.

Korrasta oma lingikogu

Õpetajatena kuuleme me pidevalt mõnest uuest veebipõhisest õppevahendist, mida võiksime oma õpetajatöös rakendada. Kahjuks sageli ei pruugi me seda kohe võtta kasutusele. Paremal juhul me võime muidugi proovida sellega kohe mingi materjali (olgu selleks siis kas mõni test, tööleht, esitlus jne.) valmis teha, aga samas jääb see pärast seda ikka õigemat aega ootama. Kui aga õige aeg kätte tuleb, siis ei pruugi me enam mäletada selle õiget nime. Isegi, kui see on meil kuskile üles kirjutatud (näiteks oma õpetaja märkmikusse) ei pruugi selle leidmine olla nii lihtne. Võib-olla tekib küsimus, et miks ma just nii arvan? Tuginedes oma kogemusele, siis usun, et igal õpetaja kuuleb õppeaasta jooksul piisavalt palju uut ja kasulikku informatsiooni, mille ta esimese asjana just oma märkmikusse kirja paneb. Nii on ühel hetkel selles märkmikus piisavalt palju informatsiooni, et kõike ei pruugi hiljem enam üleski leida.

Miks mitte ei võiks aga leida mõnda teist võimalust vajalikke veebipõhiste materjalide ülesleidmiseks? Üheks selliseks toredaks veebipõhiseks õppevahendiks on getwapps (http://www.getwapps.com). Seda on lihtne kasutada ja samas ei pea sellega korrastama ainult kooliga seotud linke. Näiteks mina kasutan seda ka oma ülejäänud elus vajalikke linkide korrastamiseks. Seega julgen seda soovitada kõikidele:

Loomulikul leiab vajalikud materjalid getwappsi kasutamise kohta jälle koolielust:

 http://koolielu.ee/tools/read/148078.

Minu esimene valmis esitlus programmiga prezi!

Esimene kokkupuude preziga oli mul umbes poolteist aastat tagasi, kus nägin esmakordselt ühe kaaskolleegi esitlust, mille loomisel oli ta kasutanud just veebikeskkonda http://prezi.com/. Tookord ei olnud mul sellel hetkel aga kirjutusvahendit ja paberit kaasas ja keskkonna nime ei suutnud enam pärast kodus meenutada. Nii jäigi selle programmi kasutusele võtmine tookord ära. Seetõttu ongi soovitav igale poole ikka pastapliiats ja oma märkmik kaasa võtta - äkki võib just seekord vaja minna.

Millalgi selle õppeaasta alguses kuulsin jälle seda nime. Nii otsustasingi kohe sellesse keskonda omale kasutajakonto luua. Mõeldud ja tehtud. Jällegi ei jõudnud ma aga esitluse loomiseni. Nii jäi jälle see keskkond sinnapaika.

Selle õppeaasta kevadvaheajal toimus meil õpetajatele aga kooli sisene koolitus, kus koolitaja oli samuti meie jaoks katsetanud teha oma esitlust preziga. Järgminde nädal räägiti meile prezist natuke lähemalt juba kooli digiminutitel. Sama päeva õhtul otsustasin ka juba ise prezit kodus natuke lähemalt uurida ja katsetada selle võimalusi. Nii ma ka tegin. Selle käigus ei valminud küll mingit konkreetset valmis esitlust, kuid väike pisik seda ka edaspidi kasutada ja katsetada sain ma omale sisse küll. Täna valmis aga esimene konkreetselt valmis esitlus, mis on tehtud preziga: http://prezi.com/wtidserrqcdo/pohikooli-matemaatika-lopueksamist/ .

Materjale prezi kasutamise kohta võib leida jällegi koolielust: http://koolielu.ee/tools/read/129618 .

Kuigi olen ka mina harjunud eelnevalt kasutama tavalist PowerPoint'i sarnast esitlust, millega oli kiire ja lihtne esitlusi teha, siis prezi puhul võlub mind kõige rohkem just tema lõpptulemus ja erinevus tavalisest esitlusest. Seega soovitan kõigil seda ise kasutada ja ka oma õpilastele soovitada. Jah, ühe esitluse tegemine võib alguses võtta rohkem aega, kui tavalise esitluse tegemine, aga tulemus peaks meeldima nii teile kui ka teie õpilastele.