Kuidas saada õpilaste nimed kiirelt selgeks?

Igal sügisel alustavad õpilased ja ka õpetajad uuesti kooliteed. Kõik tunduks nagu jälle korduvat ja nii igal aastal. Siiski valdavad meid uued mõtted ja ootused. Lisaks sellele kohtuvad enamasti nii õpilased uute õpetajatega kui ka õpetajad uute õpilastega, kelle nimed tuleb ruttu ära õppida. Õpilastel on enamasti kergem kui õpetajatel. Esiteks seetõttu, et uusi õpetajaid on enamasti õpilaste jaoks vähem kui õpetaja jaoks uusi õpetajaid. Seda muidugi juhul, kui õpilane ei ole antud kooli alles õppima tulnud. Teiseks ei kasuta õpilane enamasti õpetaja kutsumiseks tema nime, vaid sõna "ÕPETAJA". Õpetaja aga nii ei saa, sest korraga pole klassis mitte ainult üks õpetaja. Seega on väga oluline, et õpetaja võimalikult kiiresti õpib uute õpilaste nimed ära.

Ma olen täiesti kindel, et igal õpetajal on oma viis, kuidas ta igal aastal jälle õpib uute õpilaste nimed ära. Siinkohal kutsun õpetajaid aga oma meetodeid lahkesti oma kolleegidega jagama. Suurema õpilaste arvuga klassi korral olen tavaliselt koostanud klassiplaani, mida esialgu olen ka pidevalt jälginud. Siinjuures võib olla aga oht, et mõni õpilane istub järgmine tund hoopis teisse kohta. Väiksemate klasside korral pole ma klassiplaani vajanud, vaid hoian kogu aeg enda läheduses klassi nimekirja. Mõlemal korral olen küsinud või palunud tahvli juurde tulla nendel õpilastel, kelle nägu ja nime ma veel päris täpselt kokku ei vii. Sellist meetodit kasutades olen saanud õpilaste nimed selgeks kuskil nädala või pooleteise nädala jooksul. Muidugi võin enda kasuks lugeda ka kaks olulist tegurit:

• matemaatikuna ja noore õpetajana jäävad mulle väga hästi meelde erinevad pisiasjad;
• oma aine tõttu kohtun õpilastega ka tihedamini kui üks-kaks korda nädalas;

Sellel õppeaastal olid mul vaid ühes klassis uued õpilased - kokku 12. Samuti otsustasin ma see aasta proovida õpilaste nimede meeldejätmiseks kasutada hoopis uut meetodit. Nimelt nägin ma enne esimest tundi antud klassiga vaeva nimesiltide tegemisega, mida saaks õpilane panna enda ette laua peale. Üks võimalus oleks muidugi olnud lasta õpilastel need ise teha, aga see oleks võtnud ilmselt tunni algusest väga palju aega ära. Seega kasutasin kodus erinevat värvi veidikene paksemat kartongi ja tegin nimesiltide alused valmis. Mida kaunistasin veidikene ka puhuvate vildikatega:

Tunni alguses lasin igal õpilasel valida endale sobivat värvi nimesilt ning sinna peale kirjutada suurelt ja nähtavalt oma eesnimi. Seejärel nad said sildi oma ette laotada. Igal juhul olid mul päeva lõpuks juba kõikide õpilaste nimed selged. Siinkohal võin ma enda plussideks lugeda ka järgmised tegurid:

• klass oli väike;
• teadsin sellest klassist juba kolme õpilase nime eelnevalt;
• esimene päev toimus mul antu klassiga kohe kaks matemaatika tundi;
• nimed olid kogu aeg konkreetse õpilase ees - seega oli väga kerge viia kokku nime ja nägu.

Ma ei tea, kas sama asi toimuks ka suurema arvuga õpilaste klassides või ka näiteks suuremates klassinumbritega klassides. Aga igakl juhul olen kindel, et see meetod aitas vähemalt minul õpilaste nimed palju kiiremini meelde jätta, kui olen seda suutnud varasemalt.