Kuidas saada õpilaste nimed kiirelt selgeks?

Igal sügisel alustavad õpilased ja ka õpetajad uuesti kooliteed. Kõik tunduks nagu jälle korduvat ja nii igal aastal. Siiski valdavad meid uued mõtted ja ootused. Lisaks sellele kohtuvad enamasti nii õpilased uute õpetajatega kui ka õpetajad uute õpilastega, kelle nimed tuleb ruttu ära õppida. Õpilastel on enamasti kergem kui õpetajatel. Esiteks seetõttu, et uusi õpetajaid on enamasti õpilaste jaoks vähem kui õpetaja jaoks uusi õpetajaid. Seda muidugi juhul, kui õpilane ei ole antud kooli alles õppima tulnud. Teiseks ei kasuta õpilane enamasti õpetaja kutsumiseks tema nime, vaid sõna "ÕPETAJA". Õpetaja aga nii ei saa, sest korraga pole klassis mitte ainult üks õpetaja. Seega on väga oluline, et õpetaja võimalikult kiiresti õpib uute õpilaste nimed ära.

Ma olen täiesti kindel, et igal õpetajal on oma viis, kuidas ta igal aastal jälle õpib uute õpilaste nimed ära. Siinkohal kutsun õpetajaid aga oma meetodeid lahkesti oma kolleegidega jagama. Suurema õpilaste arvuga klassi korral olen tavaliselt koostanud klassiplaani, mida esialgu olen ka pidevalt jälginud. Siinjuures võib olla aga oht, et mõni õpilane istub järgmine tund hoopis teisse kohta. Väiksemate klasside korral pole ma klassiplaani vajanud, vaid hoian kogu aeg enda läheduses klassi nimekirja. Mõlemal korral olen küsinud või palunud tahvli juurde tulla nendel õpilastel, kelle nägu ja nime ma veel päris täpselt kokku ei vii. Sellist meetodit kasutades olen saanud õpilaste nimed selgeks kuskil nädala või pooleteise nädala jooksul. Muidugi võin enda kasuks lugeda ka kaks olulist tegurit:

• matemaatikuna ja noore õpetajana jäävad mulle väga hästi meelde erinevad pisiasjad;
• oma aine tõttu kohtun õpilastega ka tihedamini kui üks-kaks korda nädalas;

Sellel õppeaastal olid mul vaid ühes klassis uued õpilased - kokku 12. Samuti otsustasin ma see aasta proovida õpilaste nimede meeldejätmiseks kasutada hoopis uut meetodit. Nimelt nägin ma enne esimest tundi antud klassiga vaeva nimesiltide tegemisega, mida saaks õpilane panna enda ette laua peale. Üks võimalus oleks muidugi olnud lasta õpilastel need ise teha, aga see oleks võtnud ilmselt tunni algusest väga palju aega ära. Seega kasutasin kodus erinevat värvi veidikene paksemat kartongi ja tegin nimesiltide alused valmis. Mida kaunistasin veidikene ka puhuvate vildikatega:

Tunni alguses lasin igal õpilasel valida endale sobivat värvi nimesilt ning sinna peale kirjutada suurelt ja nähtavalt oma eesnimi. Seejärel nad said sildi oma ette laotada. Igal juhul olid mul päeva lõpuks juba kõikide õpilaste nimed selged. Siinkohal võin ma enda plussideks lugeda ka järgmised tegurid:

• klass oli väike;
• teadsin sellest klassist juba kolme õpilase nime eelnevalt;
• esimene päev toimus mul antu klassiga kohe kaks matemaatika tundi;
• nimed olid kogu aeg konkreetse õpilase ees - seega oli väga kerge viia kokku nime ja nägu.

Ma ei tea, kas sama asi toimuks ka suurema arvuga õpilaste klassides või ka näiteks suuremates klassinumbritega klassides. Aga igakl juhul olen kindel, et see meetod aitas vähemalt minul õpilaste nimed palju kiiremini meelde jätta, kui olen seda suutnud varasemalt.

Õpilaste ootused seoses matemaatika tunniga

Iga algav õppeaasta on uus nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks. Mõnikord puutub uus õpetaja kokku uue klassiga, keda ta pole varem õpetanud. Uued ootused on enamasti sellisel juhul nii õpetajatel kui ka õpilastel. Õpilased mõtlevad siinjuures alati, milline see uus õpetaja on (kas sõbralik? range? lõbus? jne.). Õpetaja mõtleb seejuures, milline antud uus klass on (kas õpilased on toredad? õpihimulised? lärmakad? jne.). Me ei saa küll muuta seda, millised need õpilased on, kuid õpetajana on meil võimalus teha alati nii, et vähemalt esimene kohtumine uue klassiga oleks meeldejääv nii meile kui ka meie õpilastele.

Ka mina õpetan sellel aastal 6. klassi ühes rühmas, kus ma varem pole tunde andnud. Seega tahtsin muuta esimese matemaatika tunni neile meeldejäävaks. Kuna õpilasi on kokku selles rühmas 12, siis otsustasin eile õhtul lõigata välja täpselt 12 erinevat paberist õhupalli.

Täna, kui olin ennast ja oma tunni reegleid klassile tutvustanud, kirjutasin tahvlile küsimuse: "MILLISED ON SINU OOTUSED SEOSES MATEMAATIKA TUNNIGA?" Alguses palusin iga ühel selle küsimuse üle 1 - 3 sõnaga ise rahulikult mõelda. Seejärel lasin igal õpilasel valida omale meelepärane õhupall ja kirjutada oma vastus sellele. Uskumatu, aga enamus õpilaste ootuseks oli VAIKUS.

Mida siis minu 6. klassi õpilased ootavad seoses matemaatika tunniga?

• meeldivat keskkonda;
• vähem tunnikontrolle;
• õpetajalt head suhtumist;
• palju arvutamist;
• tahvelarvutite kasutamist;
• matemaatikaga seotud mänge;
• õpetaja kuulamist;
• vaikust ja rahu.

Päeva lõpuks kleepisin kõik õpilaste ootused ühele A3 lehele ja panin klassi seinale kõigile õpilastele vaatamiseks.

Ilusat uut kooliaastat

Minu viimasest postidusest on juba tükk aega möödas. Vahepeal on üks õppeaasta läbi saanud, suvepuhkus veedetud ja uus kooliaasta pihta hakanud. Tegelikult hakkab juba esimene koolinädal lõppema, aga kuna pidevalt on midagi teha, siis ei ole jõudnud enne arvuti taha kirjutama, kui alles nüüd. 

Kuidas see esimene nädal siis möödus? Iga õpetaja teab, et uus tööaasta ei alga meil mitte 1. septembril, nagu algab see õpilastel, vaid natukene varem. Sellel aastal algas see siis 25. augustil. Enne 1. septembrit sai end kurssi viidud oma õppetundidega, osaleda õppenõukogul ja loomulikult tehtud ettevalmistusi algavaks õppeaastaks.

Mida ja keda ma siis sellel õppeaastal õpetan? Ilmselt on selge, et põhiliselt õpetan ma matemaatikat nagu ikka. Õpetan seda sellel õppeaastal 6., 10., 11. ja 12. klassis. Seega pean õpilasi ette valmistama nii tasemetööks (6. klass) kui ka riigiekamisks (12. klass), kusjuures 12.klassis on õpilastel võimalik teha nii kitsas kui ka lai eksam. Lisaks sellele annan ma valikkursusena majandusmatemaatika elemente 11. ja 12. klassis. Sellel aastal õpetan aga ma lisaks matemaatikale ka 8. klassis informaatikat. Kuna pole varem otseselt informaatikat õpetanud, siis on minu jaoks see uus väljakutse. Samuti võib väljakutseks pidada ka õpilaste ettevalmistamist tasemetööks ja riigi-eksamiks. Lisaks kõigele eelnevale olen ma ka klassijuhataja 6. klassi õpilastele (alates juba 4. klassist).

Mis on veel uut sellel õppeaastal? Meie koolis on sellel õppeaastal kaks olulist muudatust. Esiteks läheb meie kool hindamisel üle trimestri süsteemile. Kas see süsteem on parem või halvem kui veerandipõhine hindamine, näitab alles õppeaasta lõpp. Teiseks võttis meie kool ekooli asemel kasutusele Stuudiumi. Esialgu tundub mulle küll, et Stuudium on mitmes mõttes ekoolist parem. Kuigi eks ole ka Stuudiumil mõni miinus ekooli ees.

Ilmselt pole ühelegi õpetajale uudiseks, et õpetajale on iga aasta kõige pingelisemad just õppeaasta algus ja lõpp. Õppeaasta algus just seepärast, et tuleb üle vaadata mitmed kooli dokumendid, toimuvad erinevad koosolekuid, teha valmis töökavad jne. Tuleb märkida, et oktoobri alguseni on mul lisaks tundide ettevalmistamisele ja andmisele veel päris hulk lisakohustusi ja koosolekuid. Lisaks pole veel harjunud pärast ilusat puhkust sellise töörütmiga. Seega ongi esimestel nädalatel tunne, et tahaks korrakski hinge puhata ja ennast korralikult välja magada.

Tööaasta lõpus on aga muud kohustused. Esiteks tuleb ennast hinnata ja vaadata tagasi õppeaastal korda saadetule. Samas aga on vaja täita erinevaid aruandeid, hinnata õpilaste saavutusi ja arengut ning palju muid kohustusi. Samuti ootame meiegi eesolevat suve nagu õpilasedki.

Loomulikult on jooksvaid kohustusi terve õppeaasta jooksul. Aga üks on igal juhul selge, olgu siis kas õppeaasta algus või lõpp, läheb iga õpetaja uuele õppeaastale vastu uute ootuste ja ideedega, et uus õppeaasta tuleks igati parem ja huvitavam kui eelmised.