Interaktiivse jõulukaardi tegemine

Peagi on käes jõulud ja sellel ajal tekib ikka soov saata oma tuttavatele jõulukaarte. Olgu selleks siis posti teel saadetud kaardid või tänapäeval üha rohkem populaarsust koguvad e-kaardid. Miks aga mitte valmistada ise üks huvitav ja tore interaktiivne jõulukaart, mida oma tuttavatele interneti teel edasi saaks saata.

Järgnevalt on üks minu poolt keskkonnas Scratch loodud näide interaktiivsest jõulukaardist:



Edasi vaatame samm-sammult, kuidas ise luua selline jõulukaart. Iga sammu juurde on lisatud ka vastav õppevideo.

1. SAMM (Kaardile tausta lisamine): 

• taustapildi lisamine;
• taustast tegelase väljalõikamine.

2. SAMM (Kingituste ja jõulusoovi lisamine):

• uue tegelase loomine;
• tegelase kopeerimine;
• tegelase välimuse ja suuruse muutmine;
• teate lisamine;
• teksti lisamine pildina.

3. SAMM (Kuuse tulede vilkumise lisamine):

• tegelasele uute kostüümide loomine;
• tegelase kostüümi vahetamine.

4. SAMM (Lumehelveste langemine):

• tegelase suuruse vähendamine;
• tegelase asukoha määramine;
• tegelase suuna määramine;
• tegelase liikumine.

5. SAMM (Kaardile muusika lisamine):

• heli lisamine.

6. SAMM (Põdra lisamine):

• tegelane ütleb midagi;
• tegelase esiplaanile toomine;
• projekti salvestamine;
• projekti jagamine.

Programm geomeetriliste kujundite ümbermõõtude ja pindalade kontrollimiseks

Sellel õppeaastal osalesin ma koolitusel "Programmeerimine koolis (Scratch)". Selle koolituse ühe koduse ülesandena tuli meil teha valmis mäng või programm, mis näitaks meie koolitusel omandatud teadmisi. Mina tegin valmis programmi, mis kontrollib tasandiliste geomeetriliste kujundite ümbermõõtude ja pindalade arvutamist.

Mitmeks osaks on üks tund jaotatud?

Kui küsida inimestelt üks lihtne küsimus: "Mitu minutit on ühes tunnis?", siis pole ilmselt kahtlustki, et enamus nendest vastab meile automaatselt ka õige vastuse.

Kui aga küsida nendelt natuke teistmoodi sõnastatud küsimus: "Mitmeks osaks on üks tund jaotatud?", siis enamus ilmselt vastaks ka sellisel juhul, et kuuekümneks osaks või minutiks. Tegelikult on sellel küsimusel aga hoopis rohkem kui üks vastus. Kui me võtame abiks kella, siis ilmselt on lihtne näha, et me võime ühe tunni jaotada näiteks ka kaheteistkümneks või näiteks neljaks osaks. Kuid küsimus on selles, kas neid võimalusi on veel ja kui palju neid siis üldse on?

6. klassi Avita töövihikus on harilikkude murdude kordava osa juures üks väga tore ülesanne, kus tuleb leida milline osa tunnist on mingi minutite arv. Selle selgitamiseks koostasin õpilaste jaoks abistava interaktiivse õppematerjale, kusjuures täiustasin seda veidike ka omapoolsete küsimustega.

Pilt programmist (K. Karlson)

Loodud õppematerjaliga on kõigil huvilistel võimalus ka ise tutvuda SIIT. Õppematerjali koostamiseks kasutasin programmi Geogebra.

Igal juhul loodan, et kui keegi teie käest järgmine kord küsib, et mitmeks osaks on üks tund jaotatud, siis oskate vastata ka mõnda muud vastust peale kuuekümne osa.