Juba 5 aastat õpetaja

Lõppenud õppeaastat võin ma lugeda ühes mõttes eriliseks, kuna sellel õppeaastal täitus mul viies aasta õpetajana. Kui vaadata ajas tagasi, siis kindlasti olen ma võrreldes õpetajatee alguses palju enesekindlam, julgem ning kindlasti ka kogenum. Samas võin ma hetkel lugeda igat õpetatud aastat mingis mõttes eriliseks, kuna iga aasta sain ma mingi kogemuse võrra rikkamaks:

1. aasta sain ma kätte oma esimese õpetajakogemuse põhikoolid (7. ja 8. klassis). Kuigi olin saanud mingi õpetamiskogemuse kätte juba ka eelnevalt praktikat läbides (kokku 10 nädalat) ja järelaitamistunde andes, siis reaalselt õpetajarollis olles on hoopis midagi muud. See oli ka ainus aasta, kui ma endas kahtlesin, kas ma ikka olen teinud õige eriala valiku.                                 
2. aasta sain ma teada, mis tunne on õpetada gümnaasiumis (10. ja 11. klass, mõlemas nii kitsas kui ka lai kursust) ja mis tunne on olla klassijuhataja. Samuti õpetasin sellel õppeaastal matemaatikat veel 4. klassis. Eriliseks teeb selle õppeaasta veel ka see, et suutsin töö kõrvalt valmis kirjutada oma magistriõppe lõputöö ning lugeda seega ennast ka ametlikult matemaatikaõpetajaks.                                                                                                                        
3. aasta sain ma juurde kogemuse õpetada matemaatikat 9. klassis ja seega teada, mida tähendab õpilaste ettevalmistamine matemaatika lõpueksamiks.                                                                    
4. aastat võin ma aga lugeda üheks kõige rohkem kogemusrikkamaks õppeaastaks. Sellel õppeaastal tuli mul esimest korda korraga valmistada ette nii 6. klassi matemaatika tasemetööks kui ka 12. klassi matemaatika riigieksamiks. Samuti sain ma sellel õppeaastal lisaks matemaatikale õpetada ka 8. klassile informaatikat.                                                                                        
5. aastal ehk sellel õppeaastal sain ma olla matemaatika abiõpetajaks 1., 2. ja 9. klassis. See andis mul parema võimaluse näha, kuidas viib sama ainet (matemaatikat) läbi teine õpetaja. Samuti oli mul võimalus olla esimest korda aineühenduse esimees.

Lisaks eelmainitule olen ma igal aastal saanud juurde hulganisti teisi uusi kogemusi. Olgu selleks siis erinevatel koosolekutel, koolitustel osalemine või siis matemaatikapäeva ning loodus- ja reaalainete nädala korraldamine jne. Samas usun, et ka järgnevatel õppeaastatel on mul kindlasti midagi uut veel õppida.

Mõned nõuanded, mida sooviksin edasi anda algajatele õpetajatele ja samas alati ka ise meeles pidada:

• Kuula alati, mis nõu tahavad anda sulle teised õpetajad, kuid samas pea meeles ka seda, et kõik need nõuanded ei pruugi sinu puhul toimida. Küll ajaga tekivad sul enda nipid, mis just sinu puhul toimivad.
• Julge küsida abi teistelt õpetajatelt, kui sa seda vajad.
• Iga klass ja ka iga õpilane on erinev, kõigile ei saa ühtemoodi läheneda.
• Õpetada ei saa selleks, et kõigile õpilastele meeldida, vaid oluline on anda õpilastele edasi teadmisi kõige paremal viisil nii, et nad oskaksid neid ka tulevikus rakendada. Samuti polegi võimalik igaühele meeldida. Ühel hetkel leidub kindlasti aga ka õpilasi, kes sulle ütlevad, et sa oled hea õpetaja.
• Ära satu õpilastega vaidluste. Pea alati meeles, et sina oled täiskasvanud ning oskus vaidlus lõpetada enne vaidluse tekkimist on lihtne. Pealegi vaieldes ärritad sa ennast ja raiskad väärtuslikku tunni aega, mida ka enamasti õpilased märkavad.
• Ole enesekindel, sest sinu ebakindlust märkavad ka õpilased, kes üritavad selle ka enda kasuks mängida.
• Usu, ajaga läheb ka õpetamine ning klassi ees seismine kergemaks.Samuti tekivad sul ajaga oma nõuanded, mida siis tulevastele õpetajatele edasi jagada.

Kuidas saada õpilaste nimed kiirelt selgeks?

Igal sügisel alustavad õpilased ja ka õpetajad uuesti kooliteed. Kõik tunduks nagu jälle korduvat ja nii igal aastal. Siiski valdavad meid uued mõtted ja ootused. Lisaks sellele kohtuvad enamasti nii õpilased uute õpetajatega kui ka õpetajad uute õpilastega, kelle nimed tuleb ruttu ära õppida. Õpilastel on enamasti kergem kui õpetajatel. Esiteks seetõttu, et uusi õpetajaid on enamasti õpilaste jaoks vähem kui õpetaja jaoks uusi õpetajaid. Seda muidugi juhul, kui õpilane ei ole antud kooli alles õppima tulnud. Teiseks ei kasuta õpilane enamasti õpetaja kutsumiseks tema nime, vaid sõna "ÕPETAJA". Õpetaja aga nii ei saa, sest korraga pole klassis mitte ainult üks õpetaja. Seega on väga oluline, et õpetaja võimalikult kiiresti õpib uute õpilaste nimed ära.

Ma olen täiesti kindel, et igal õpetajal on oma viis, kuidas ta igal aastal jälle õpib uute õpilaste nimed ära. Siinkohal kutsun õpetajaid aga oma meetodeid lahkesti oma kolleegidega jagama. Suurema õpilaste arvuga klassi korral olen tavaliselt koostanud klassiplaani, mida esialgu olen ka pidevalt jälginud. Siinjuures võib olla aga oht, et mõni õpilane istub järgmine tund hoopis teisse kohta. Väiksemate klasside korral pole ma klassiplaani vajanud, vaid hoian kogu aeg enda läheduses klassi nimekirja. Mõlemal korral olen küsinud või palunud tahvli juurde tulla nendel õpilastel, kelle nägu ja nime ma veel päris täpselt kokku ei vii. Sellist meetodit kasutades olen saanud õpilaste nimed selgeks kuskil nädala või pooleteise nädala jooksul. Muidugi võin enda kasuks lugeda ka kaks olulist tegurit:

• matemaatikuna ja noore õpetajana jäävad mulle väga hästi meelde erinevad pisiasjad;
• oma aine tõttu kohtun õpilastega ka tihedamini kui üks-kaks korda nädalas;

Sellel õppeaastal olid mul vaid ühes klassis uued õpilased - kokku 12. Samuti otsustasin ma see aasta proovida õpilaste nimede meeldejätmiseks kasutada hoopis uut meetodit. Nimelt nägin ma enne esimest tundi antud klassiga vaeva nimesiltide tegemisega, mida saaks õpilane panna enda ette laua peale. Üks võimalus oleks muidugi olnud lasta õpilastel need ise teha, aga see oleks võtnud ilmselt tunni algusest väga palju aega ära. Seega kasutasin kodus erinevat värvi veidikene paksemat kartongi ja tegin nimesiltide alused valmis. Mida kaunistasin veidikene ka puhuvate vildikatega:

Tunni alguses lasin igal õpilasel valida endale sobivat värvi nimesilt ning sinna peale kirjutada suurelt ja nähtavalt oma eesnimi. Seejärel nad said sildi oma ette laotada. Igal juhul olid mul päeva lõpuks juba kõikide õpilaste nimed selged. Siinkohal võin ma enda plussideks lugeda ka järgmised tegurid:

• klass oli väike;
• teadsin sellest klassist juba kolme õpilase nime eelnevalt;
• esimene päev toimus mul antu klassiga kohe kaks matemaatika tundi;
• nimed olid kogu aeg konkreetse õpilase ees - seega oli väga kerge viia kokku nime ja nägu.

Ma ei tea, kas sama asi toimuks ka suurema arvuga õpilaste klassides või ka näiteks suuremates klassinumbritega klassides. Aga igakl juhul olen kindel, et see meetod aitas vähemalt minul õpilaste nimed palju kiiremini meelde jätta, kui olen seda suutnud varasemalt.

Õpilaste ootused seoses matemaatika tunniga

Iga algav õppeaasta on uus nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks. Mõnikord puutub uus õpetaja kokku uue klassiga, keda ta pole varem õpetanud. Uued ootused on enamasti sellisel juhul nii õpetajatel kui ka õpilastel. Õpilased mõtlevad siinjuures alati, milline see uus õpetaja on (kas sõbralik? range? lõbus? jne.). Õpetaja mõtleb seejuures, milline antud uus klass on (kas õpilased on toredad? õpihimulised? lärmakad? jne.). Me ei saa küll muuta seda, millised need õpilased on, kuid õpetajana on meil võimalus teha alati nii, et vähemalt esimene kohtumine uue klassiga oleks meeldejääv nii meile kui ka meie õpilastele.

Ka mina õpetan sellel aastal 6. klassi ühes rühmas, kus ma varem pole tunde andnud. Seega tahtsin muuta esimese matemaatika tunni neile meeldejäävaks. Kuna õpilasi on kokku selles rühmas 12, siis otsustasin eile õhtul lõigata välja täpselt 12 erinevat paberist õhupalli.

Täna, kui olin ennast ja oma tunni reegleid klassile tutvustanud, kirjutasin tahvlile küsimuse: "MILLISED ON SINU OOTUSED SEOSES MATEMAATIKA TUNNIGA?" Alguses palusin iga ühel selle küsimuse üle 1 - 3 sõnaga ise rahulikult mõelda. Seejärel lasin igal õpilasel valida omale meelepärane õhupall ja kirjutada oma vastus sellele. Uskumatu, aga enamus õpilaste ootuseks oli VAIKUS.

Mida siis minu 6. klassi õpilased ootavad seoses matemaatika tunniga?

• meeldivat keskkonda;
• vähem tunnikontrolle;
• õpetajalt head suhtumist;
• palju arvutamist;
• tahvelarvutite kasutamist;
• matemaatikaga seotud mänge;
• õpetaja kuulamist;
• vaikust ja rahu.

Päeva lõpuks kleepisin kõik õpilaste ootused ühele A3 lehele ja panin klassi seinale kõigile õpilastele vaatamiseks.