Classcharts - õpilased oma käe järgi istuma kiirelt ja lihtsalt

 Olen tihti mõelnud, kuidas võiksid õpilased klassis istuda, et sellest oleks nende õppimisele kõige rohkem kasu. Seetõttu arvan, et igal õpilasel peaks olema terve õppeaasta vältel minu aines oma kindel koht. Tean, et eelnevatel õpetamisaastatel olen ma püüelnud sinna poole, kuid pole täielikult oma eesmärki saavutanud. Sellel õppeaastal võtsin omale eesmärgiks seada selle saavutamiseks aga mõned reeglid:

1. Igal õpilasel on oma kindel koht. Enamasti lasen õpilastel oma kohad õppeaasta alguses ise valida.
2. Õpilane vahetab oma kohta ainult siis, kui õpetaja tõstab ta teisele kohale. Kõige olulisem on sellele reeglile kindlaks jääda ja mitte lubada õpilastel teisele kohale istuda, isegi siis kui tema pinginaaber puudub ja ta peab üksi istuma.
3. Õpilased istuvad võimalikult ees (st enne jäävad tagumised pingid tühjaks, aga eespingid mitte). Vastavalt õpilaste arvule konkreetses klassis otsustan ma, millisest reast tahapoole enam ei istuta. 

Kuigi tavaliselt lasen ma õpilastel oma kohad õppeaasta alguses ise valida (vähemalt senimaani olen seda teinud), siis sellel õppeaastal otsustasin ühe oma klassi puhul teha erandi ja tõsta nad juba kohe õppeaasta alguses enda käe järgi istuma. Põhjus on üsna lihtne: Olles seda klassi õpetanud eelnevalt 2 aastat, siis tean et klassis on mõned õpilased, kes kohe mitte ei sobi istuma mõne teise õpilase lähedale. Loomulikult võtsin ma seejuures arvesse, kellega on nad varem istunud, nende omavahelist sobimist, nende tunnis kaasa töötamist, nende tugevust matemaatikas, prillide kandmist ja veel palju erinevaid tegureid.

Algust tegin ma oma klassiplaani joonistamisega paberile:

Kuna aga õpilaste istuma sättimine tuli väga täpselt läbi mõelda, siis sai peagi selgeks, et õpilaste ümbertõstmine oleks arvutis palju lihtsam. See annab ka võimaluse tõsta õpilasi hiljem vastavalt vajadusele kiirelt ja lihtsalt ringi. Õnneks ei tulnudki mul kaua otsida, kui leidsin veebipõhise klassiplaani koostamise vahendi: http://www.classcharts.com/ .

• Esmalt lõin omale vastavasse keskkonda kasutaja.
• Seejärel asusin looma oma klassi laudade plaani. (Kusjuures on võimalik luua ka mitme erineva ruumi kui ka erinevate laudadega plaani).
• Nüüd tuli luua klass ja sinna lisada õpilased vastavalt nende ees- ja perekonnanimedele. Programm määrab automaatselt õpilaste soo(isane) ja näo kujutise, mida saab aga hiljem ilusti muuta.
• Seejärel hakkasin paigutama õpilasi vastavalt oma nägemusele istuma.

Näide, milline võiks välja näha üks lõpptulemus (antud näites lisasin õpilaste eesnimeks kas Tüdruk või Poiss ning perekonna nimede lisamisel kasutasin nummerdamist):

 

 Kuigi minu esialgseks eesmärgiks oli vaid oma klassiplaani loomine, siis avastasin, et sellel programmil on veel palju huvitavaid võimalusi:

• Õpilastele saab jagada erinevaid positiivseid ja negatiivseid hinnanguid, mis aitab väga hästi kaasa õpilaste motiveerimisele. Kuigi alguses on antud ette viis positiivset ja viis negatiivset inglise keelset hinnangut, siis saab neid alati juurde lisada ja vajadusel muuta ka eesti keelseks. Lisaks sellele saab määrata mitu hinnangupalli võrra see muudab õpilase üldist hinnangut positiivsuse või negatiivsuse suunas.

•  Random pupil - Võimaldab valida juhuslikku õpilast (tahvli juurde kutsumiseks, küsimiseks, koduse töö ettenäitamiseks jne) ning seejuures anda hinnangut õpilasele (vastas hästi, vastas keskmiselt, vastas halvasti).

 

• Rearrange pupils - Võimaldab õpilased paigutada klassis juhuslikult või moodustada rühmasid. Kusjuures on võimalik endal määrata, mitu rühma moodustatakse ning kas ühes rühmas võib olla nii poisse kui ka tüdrukuid või on poiste ja tüdrukute rühmad eraldi. 

Seega pole tegemist mitte lihtsalt klassiplaani koostamisega, vaid hoopis midagi enamat.

Ilusat uut kooliaastat

Minu viimasest postidusest on juba tükk aega möödas. Vahepeal on üks õppeaasta läbi saanud, suvepuhkus veedetud ja uus kooliaasta pihta hakanud. Tegelikult hakkab juba esimene koolinädal lõppema, aga kuna pidevalt on midagi teha, siis ei ole jõudnud enne arvuti taha kirjutama, kui alles nüüd. 

Kuidas see esimene nädal siis möödus? Iga õpetaja teab, et uus tööaasta ei alga meil mitte 1. septembril, nagu algab see õpilastel, vaid natukene varem. Sellel aastal algas see siis 25. augustil. Enne 1. septembrit sai end kurssi viidud oma õppetundidega, osaleda õppenõukogul ja loomulikult tehtud ettevalmistusi algavaks õppeaastaks.

Mida ja keda ma siis sellel õppeaastal õpetan? Ilmselt on selge, et põhiliselt õpetan ma matemaatikat nagu ikka. Õpetan seda sellel õppeaastal 6., 10., 11. ja 12. klassis. Seega pean õpilasi ette valmistama nii tasemetööks (6. klass) kui ka riigiekamisks (12. klass), kusjuures 12.klassis on õpilastel võimalik teha nii kitsas kui ka lai eksam. Lisaks sellele annan ma valikkursusena majandusmatemaatika elemente 11. ja 12. klassis. Sellel aastal õpetan aga ma lisaks matemaatikale ka 8. klassis informaatikat. Kuna pole varem otseselt informaatikat õpetanud, siis on minu jaoks see uus väljakutse. Samuti võib väljakutseks pidada ka õpilaste ettevalmistamist tasemetööks ja riigi-eksamiks. Lisaks kõigele eelnevale olen ma ka klassijuhataja 6. klassi õpilastele (alates juba 4. klassist).

Mis on veel uut sellel õppeaastal? Meie koolis on sellel õppeaastal kaks olulist muudatust. Esiteks läheb meie kool hindamisel üle trimestri süsteemile. Kas see süsteem on parem või halvem kui veerandipõhine hindamine, näitab alles õppeaasta lõpp. Teiseks võttis meie kool ekooli asemel kasutusele Stuudiumi. Esialgu tundub mulle küll, et Stuudium on mitmes mõttes ekoolist parem. Kuigi eks ole ka Stuudiumil mõni miinus ekooli ees.

Ilmselt pole ühelegi õpetajale uudiseks, et õpetajale on iga aasta kõige pingelisemad just õppeaasta algus ja lõpp. Õppeaasta algus just seepärast, et tuleb üle vaadata mitmed kooli dokumendid, toimuvad erinevad koosolekuid, teha valmis töökavad jne. Tuleb märkida, et oktoobri alguseni on mul lisaks tundide ettevalmistamisele ja andmisele veel päris hulk lisakohustusi ja koosolekuid. Lisaks pole veel harjunud pärast ilusat puhkust sellise töörütmiga. Seega ongi esimestel nädalatel tunne, et tahaks korrakski hinge puhata ja ennast korralikult välja magada.

Tööaasta lõpus on aga muud kohustused. Esiteks tuleb ennast hinnata ja vaadata tagasi õppeaastal korda saadetule. Samas aga on vaja täita erinevaid aruandeid, hinnata õpilaste saavutusi ja arengut ning palju muid kohustusi. Samuti ootame meiegi eesolevat suve nagu õpilasedki.

Loomulikult on jooksvaid kohustusi terve õppeaasta jooksul. Aga üks on igal juhul selge, olgu siis kas õppeaasta algus või lõpp, läheb iga õpetaja uuele õppeaastale vastu uute ootuste ja ideedega, et uus õppeaasta tuleks igati parem ja huvitavam kui eelmised.

Korrasta oma lingikogu

Õpetajatena kuuleme me pidevalt mõnest uuest veebipõhisest õppevahendist, mida võiksime oma õpetajatöös rakendada. Kahjuks sageli ei pruugi me seda kohe võtta kasutusele. Paremal juhul me võime muidugi proovida sellega kohe mingi materjali (olgu selleks siis kas mõni test, tööleht, esitlus jne.) valmis teha, aga samas jääb see pärast seda ikka õigemat aega ootama. Kui aga õige aeg kätte tuleb, siis ei pruugi me enam mäletada selle õiget nime. Isegi, kui see on meil kuskile üles kirjutatud (näiteks oma õpetaja märkmikusse) ei pruugi selle leidmine olla nii lihtne. Võib-olla tekib küsimus, et miks ma just nii arvan? Tuginedes oma kogemusele, siis usun, et igal õpetaja kuuleb õppeaasta jooksul piisavalt palju uut ja kasulikku informatsiooni, mille ta esimese asjana just oma märkmikusse kirja paneb. Nii on ühel hetkel selles märkmikus piisavalt palju informatsiooni, et kõike ei pruugi hiljem enam üleski leida.

Miks mitte ei võiks aga leida mõnda teist võimalust vajalikke veebipõhiste materjalide ülesleidmiseks? Üheks selliseks toredaks veebipõhiseks õppevahendiks on getwapps (http://www.getwapps.com). Seda on lihtne kasutada ja samas ei pea sellega korrastama ainult kooliga seotud linke. Näiteks mina kasutan seda ka oma ülejäänud elus vajalikke linkide korrastamiseks. Seega julgen seda soovitada kõikidele:

Loomulikul leiab vajalikud materjalid getwappsi kasutamise kohta jälle koolielust:

 http://koolielu.ee/tools/read/148078.

Minu esimene valmis esitlus programmiga prezi!

Esimene kokkupuude preziga oli mul umbes poolteist aastat tagasi, kus nägin esmakordselt ühe kaaskolleegi esitlust, mille loomisel oli ta kasutanud just veebikeskkonda http://prezi.com/. Tookord ei olnud mul sellel hetkel aga kirjutusvahendit ja paberit kaasas ja keskkonna nime ei suutnud enam pärast kodus meenutada. Nii jäigi selle programmi kasutusele võtmine tookord ära. Seetõttu ongi soovitav igale poole ikka pastapliiats ja oma märkmik kaasa võtta - äkki võib just seekord vaja minna.

Millalgi selle õppeaasta alguses kuulsin jälle seda nime. Nii otsustasingi kohe sellesse keskonda omale kasutajakonto luua. Mõeldud ja tehtud. Jällegi ei jõudnud ma aga esitluse loomiseni. Nii jäi jälle see keskkond sinnapaika.

Selle õppeaasta kevadvaheajal toimus meil õpetajatele aga kooli sisene koolitus, kus koolitaja oli samuti meie jaoks katsetanud teha oma esitlust preziga. Järgminde nädal räägiti meile prezist natuke lähemalt juba kooli digiminutitel. Sama päeva õhtul otsustasin ka juba ise prezit kodus natuke lähemalt uurida ja katsetada selle võimalusi. Nii ma ka tegin. Selle käigus ei valminud küll mingit konkreetset valmis esitlust, kuid väike pisik seda ka edaspidi kasutada ja katsetada sain ma omale sisse küll. Täna valmis aga esimene konkreetselt valmis esitlus, mis on tehtud preziga: http://prezi.com/wtidserrqcdo/pohikooli-matemaatika-lopueksamist/ .

Materjale prezi kasutamise kohta võib leida jällegi koolielust: http://koolielu.ee/tools/read/129618 .

Kuigi olen ka mina harjunud eelnevalt kasutama tavalist PowerPoint'i sarnast esitlust, millega oli kiire ja lihtne esitlusi teha, siis prezi puhul võlub mind kõige rohkem just tema lõpptulemus ja erinevus tavalisest esitlusest. Seega soovitan kõigil seda ise kasutada ja ka oma õpilastele soovitada. Jah, ühe esitluse tegemine võib alguses võtta rohkem aega, kui tavalise esitluse tegemine, aga tulemus peaks meeldima nii teile kui ka teie õpilastele.

Esimene algus tehtud

Õppematerjal, mida ma tahan luua õpilaste jaoks, erineb kohati õppematerjalist, mida ma tahan luua õpetajate jaoks. Samuti meeldib mulle asjades süsteem ning seega oleks minu sooviks esmalt õppematerjal õpilaste jaoks neile arusaadaval (mingi süsteemi järgi) keeles kuskile lisada. Selleks lõin ma vastava kodulehe weebly keskkonnas, mille leiab järgmiselt aadressilt:

http://kairimatemaatika.weebly.com/

Kuigi hetkel pole antud kodulehele veel ühtegi materjali lisatud, siis kohe-kohe on plaanis sinna esimesi materjale hakata lisama.

Olgu veelgi mainitud, et antud kodulehele lähevad ülesse vaid need materjalid, mida saaksid ka õpilased reaalselt matemaatika õppimisel kasutada. Topelt ei hakka neid materjale siia bloggisse ülesse panema. Seega kodulehele lähevad need materjalid, mida saavad nii õpilased õppimisel kui ka õpetajad õpetamisel kasutada, antud blogisse lisan need materjalid, mida saavad vaid õpetajad oma töös õpilaste arengu toetamiseks kasutada.

Kui kellelgi on samuti tulevikus soov oma kodulehte teha, siis soovitan soojalt weebly keskonda (http://www.weebly.com/). Koolielus on olemas ka mingisugused materjalid weebly kohta:  http://koolielu.ee/tools/read/8656 . Kuna ilmselt pärast nende materjalide loomist on weebly kõvasti muutunud (loomulikult ikka paremuse suunas), siis ei tasu kindlasti ära ehmatada. Võin omast kogemusest kinnitada, et see keskkond on tehtud üpris kasutajasõbralikuks ja ise uurides õpibki kõige paremini. Veidike katsetamist ja soovitud koduleht ongi valmis.

Inimene õpib kogu elu

Oma esimest koolipäeva ootab või on oodanud meist enamus suure õhinaga. Siis tuleb aga aeg, kus võib tunduda, et see õppimine, õppimine ja õppimine ei tahagi lõppeda ning ka koolitee tundub igavikuna. Aga siiski otsustavad paljud pärast põhikooli edasi õppima minna, suurem osa neist otsustavad minna aga ka kõrgkooli. Pärast tudengipõlve tahaksin ma aga veel õppida juurde uusi asju ja ennast pidevalt täiendada ja seda mitte ainult oma eriala kaudu.

Kuigi arvasin ka mina koolilapsena, et minust ei saa iialgi õpetajat, siis ühel hetkel tundus see aga ainuõige valik. Tänaseks töötan ma juba paar aastat matemaatikaõpetajana. Kuigi ma olen arvamusel, et ma pole veel ideaalne õpetaja, siis ma igal juhul tahan sinna poole pürgida. Usun, et kui mul on ideesid, mida tahan tulevikus oma töös rakendada, siis on mul veel ka arenemisruumi.

Esialgu oleks mul soov luua, täiendada ja sealhulgas ka korrastada oma loodud õppematerjale. Kuna olen kaasaegne õpetaja, kes ei karda kasutada arvutit, siis on kindlasti palju materjale, mida saab jagada ka teiste õpetajatega - seda kavatsen edaspidi jagada just selles blogis. Samuti leiab siit blogist ka muud huvitavat, mida lugeda minu õpetajatööst.